UUE ÕPPEKAVA TRAAGIKA

2010/2011.a rakendunud uus riiklik õppekava on tekitanud palju probleeme ja küsimusi seoses riigieksamite kui ka suunavalikute kohta. Enne gümnaasiumi tuleb gümnaasiumi sisseastujatel valida endale suunapõhine klass: humanitaar-, praktiline- või reaalsuund. Valides endale kõige meelepärasema suuna, peaks gümnasistil olema juba mõtteid sellest, millega pärast gümnaasiumi edasi tegeleda või õppida soovib.

Uue õppekava kohaselt on rangelt sätestatud eksamid, mida peab sooritama: eesti keel, matemaatika, inglise keel, kooli küpsuseksam ning uurimis või praktiline töö. Haridus- ja Teadusministeeriumi veebileheküljel on kirja pandud, et seoses õppekavaga suurendatakse gümnaasiumiõpilaste valikuvabadust ning vähendatakse ainemahte. Seoses suunaga, peaks olema suurem valikuvabadus eksamivalikul, kuid nüüdsest on kindlad eksamid ees ootamas ja vajadusel võib teha lisaeksameid. Mille jaoks suund? Samuti on vähendatud ainemahte, kuid kas see mitte ei tule kahjuks, kui ees ootab matemaatika eksam ja tunde on nädalas kolm (12.klassis kaks). Samuti on õpetajate olukord selle tõttu raskendatud, ei jää piisavalt aega tunnis materjali läbimiseks ja pinge mõlemal poolel suur. Tekib küsimus, kas eksam saab ikka tehtud?

Seoses õppekava uuendustega sai ka küsitletud meie kooli õpetajaid, kes viivad õpilased riigieksamile. Veiko Klaan lähtuvalt eesti keelest nõustub, et õpilased peaksid olema rohkem aktiivsemad, kuid on raske neilt seda nii ootamatult nõuda ning ta kommenteerib järgmiselt: „Minu töö kui õpetajana on raskendatud, sest ainekava on niivõrd toores. Ei ole õpikuid, millest lähtuda ja ma teen oma õpetajatööd n.ö „põlve otsast“, õpetajad peavad ise kõik tegema. See muutus on küll huvitav, kuid samas tunnen endas ebaõnnestumist. Kõik õpetajad ei saa neid punkte täita, mida nõutakse ja mina üritan leida seda kuldset keskteed, mis jõuaks õpilasteni. Ma ei saa kuidagi nõustuda sellega, kuidas seda eesmärki üritatakse saavutada. Ütleks, et ebamugav aga vajalik. Eelmine õppekava andis rohkem vabadust, kuid uue  õppekava reeglid kõigile ei sobi.“

Samuti on nõus õpetaja Krista Polman lähtuvalt matemaatikast arvamusega, et ainemahtusid on küll vähendatud, aga ega see midagi kellelegi kergemaks ei tee- ei jää aega ülesannete lahendamisteks ega materjali kinnistamiseks. Samuti on tema töö raskendatud ning kardab, et matemaatika eksam võib saada komistuskiviks kooli lõpetamisel nii mõnelegi õpilasele. Õpetaja kommenteerib järgmiselt: „On tunda pinget humanitaar  ja praktilise suuna õpilastelt, sest nemad matemaatika eksamit poleks valinud. Kuid arvan, et õppekava oleks võinud samaks jääda, aga eks aeg näitab kui palju on õigustanud see õppekava muutmine. Lõpetuseks, mina soovitaksin gümnaasiumiastujatel valida laia matemaatika kursuse. Gümnaasiumi lõpetamisel on siis võimalus õppima minna eriala, mis nõuab laia või kitsa matemaatika teadmisi. Kaotsi pole midagi läinud ja matemaatika õppimine treenib mõtlemist ning arendab loogilist mõtlemist.“

Küsitletud sai ka inglise keele õpetaja Taivi Õigust. Ka tema arvab, et asja keerukus peitub riigieksami vormi teadmatuses, kuid arvab, et sellel on hea eesmärk ja pikemas perspektiivis uue õppekava terviklikum pilt tuleb kasuks ning meeldib ainetevaheline lõiming, ühisus. „Võõrkeele õpetajate mure on see, et ainekavas on selliseid blokke, mille õpetamine on raskendatud ja väga palju peab ise tegema, uurima. Isegi mõned teemad on niivõrd spetsiifilised, et pean enne eesti keeles materjali läbi töötama ja siis inglise keeles õpilastele selgeks tegema. Samuti võiks õpetajatele koolitusi rohkem olla, minu jaoks on need äärmiselt vajalikud. Kuid siiski uues õppekavas on keelepõhised teemad paremini lahti kirjutatud. Pööratakse rohkem tähelepanu füüsilisemale õppetegevusele: autentsed allikad, iseseisev töö, loovtööd ja esitlused.“

Kokkuvõteks võib öelda, et õpetajatel valitseb samasugune segadus, nagu õpilastelgi. Uue õppekava protsessi algstaadiumis ei saa öelda, kes saab selles olukorras „karistada“.  Kuid me oleme selles kõik koos- kes juhendades, kes oodates seda musta auku, mis meid 2014.a kevadel ees ootab, kuid pea püsti!

Tekst: Joanna Parma

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s