Õpime tundma oma õpetajaid: Õp Taavi Vilba

Foto: Argo Luigas

Sakutaja toimetus leidis oma tolmustest arhiividest ühe seni ilmumata loo, seega otsustasime, et oleks aeg alustada uue traditsiooniga ja piiluda ka meie õpetajate tegemistesse. Loodetavasti on ka tulevikus oodata vahvaid lugusid meie kooli omadest õpetajatest. Esimene intervjuu pajatab meie kehalisekasvatuse õpetajast Taavi Vilbast.

Miks just korvpalli?

Miks peaks keegi valima just korvpalli? Tegemist on esiteks väga põneva mänguga, kus tihtipeale otsustatakse mängu saatus viimasel sekundil tabava korviga. Alati on kõik viis väljakul olevat mängijat mängu kaasatud, olgu tegemist rünnaku või kaitsega. Kindlasti on korvpall üks selliseid alasid, kus kahe kõrva vahel peab olema kõik korras – platsi nägemine, kavalus, otsuste kiire vastuvõtt, erinevad võtted korvi saamiseks on need asjad, mis muudavad mängu põnevaks. Ja mis peamine, korvpall on kindlasti FUN. Vahet pole, kas sa oled 7- või 70-aastane, „pühapäeva“ korvpallur või professionaal.

 Kuidas avastasite enda jaoks korvpalli?

Pean tunnistama, et ei mäleta. Meeles on see, et kodu kõrval oli korvpalli korv, samuti sõbra juures. Igapäevaselt sai pimeduse saabumiseni mängitud ja võimalik, et nii see pisik külge jäigi.

Kui vanalt hakkasite korvpalliga tegelema?

Väga täpselt ei mäletagi enam, kuid enne kümnendat eluaastat kindlasti mitte. Umbes vanuses 12-13 hakkasin kodu juures mängima. Esimest korda läksin tõeliselt trenni ja jäin käima, kui sain 16. See oli 2002. aasta sügis, kui SG renoveeriti.

Kas korvpall on alati olnud teie huvi või olete harrastanud ka teisi spordialasid?

Kindlasti meeldiks mulle tegeleda paljude spordialadega, kuid 24 tundi ööpäevas jääb väheks. Olen mänginud sellist spordiala, nagu seda on maahoki. Mis on päris populaarne ala mujal maailmas, kuid ärge ajage seda saalihokiga segamini. Kahjuks polnud aega selle põneva alaga tegeleda, kuigi väga oleks tahtnud. Alati tuleb seada prioriteete, maksimaalselt 2-3, sest suurema arvu korral ei ole need enam prioriteedid. Kahjuks maahoki jäi sellest lühikesest nimekirjast väljas. Võimalusel tegeleks ilmselt iga spordialaga. Vähe on alasid, mis mulle ei meeldi.

Kas olete võitnud ka medaleid või karikaid? 

Väga tähtsad ja suured tiitlid mul puuduvad. Medaleid leidub, kuid need on tulnud kohalikelt väiksematelt võistlustelt. Ilmselt siiani oluliseim medal on tulnud just maahokis, kui Balti turniiril, kus osalesid Leedu, Eesti ja Soome meeskonnad, tulime kolmandaks. Mängisin Eesti koondises ja lõin isegi mõne värava. See oli päris uhke tunne. Üliõpilaste meistrivõistlutel korvpallis tulime Tallinna Ülikooliga hõbedale. Tegemist oli tugeva turniiriga, kus osales kümmekond, kui mitte rohkem Eesti Meistriliiga mängumeest.

Kui kaugele loodate korvpalliga veel jõuda?

Mängijana tegelen korvpalliga oma lõbuks, sest esimesed trennid tegin alles 16-aastaselt. Uskuge või mitte, kuid selles vanuses olin üsna lodev 175cm pikkune noormees, kes spordiga aktiivselt ei tegelenud ning ühtegi lõuatõmmet ei jõudnud teha. Selleks, et korvpallis sellises vanuses mängima hakates läbi lüüa, peab pikkust olema väga palju. Mul ei olnud ei pikkust ega sportlikust – selletõttu olengi harrastaja tasemele jäänud. Kindlasti kahetsen, et ei olnud võimalik varem juba algklassides mängima hakata. Usun, et minust oleks tulnud vähemalt Eesti Meistriliiga tasemel mängumees. Aga oleksid ei loe midagi. Oma kogemusest räägin ka lastele koolis, et kui tegelete mingi alaga või tahate tegeleda, siis andke endast parim, sest vastasel korral jääte seda tulevikus lihtsalt kahetsema.

Kuhu olete siiani jõudnud?

Mängin Tallinna Kossuliiga A-divisjoni meeskonnas nimega Postimees. Tegemist on Eesti suurima harrastajate liigaga, kus mängib praegusi Eesti Meistriliiga tuntuid mehi kui ka endisi koondislasi. Hetkel hoiame seal kolmandat kohta ning eesmärgiks kindlasti medal.

Kas te olete enda jaoks korvpallis piisavalt saavutanud?

Eks alati tahaks rohkem. Suuremad saavutused mängijana jäävad hilise alustamise tõttu ära. Kuid eesmärgiks on praegu sõpradega hea ajaviitmine. Mängida on lõbus. Eesmärke tuleb alati püstitada ja treenerina on mul need olemas. Hetkel juhendan kaht võistkonda. 1-2. ja 3-4. klassi Saku poisse. Esmane eesmärk on neist poistest tuleks kindlasti head inimesed. Teine eesmärk on tulevikus eestikatelt medal võtta ja, et mõni poiss pääseks mõnda koondisse. Seega, minu suurimad saavutused korvpallis treenerina on kindlasti veel ees.

Millistes korvpalli meeskondadesse olete kuulunud?

Eelnevad üheksa hooaega mängisin Saku Korvpalliklubis. Sellest sügisest meeskonnas nimega Postimees.

Kes on teil olnud suurim eeskuju?

Kui aus olla, siis mängijana polegi minul suuri eeskujusid olnud. Treenerina jälgin huviga treenerite Alan Steini ja Indrek Ruudu tegemisi, kellelt on väga palju õppida.

Kus näete ennast 5 aasta pärast?

Väga keeruline on tulevikku ennustada. Kindlasti järgmised 3-4 aastat veedan Sakus, sest mulle õpetada meeldib. Nii kehalist kasvatust koolis kui ka korvpalli peale tunde. Mul on vedanud, et saan tegeleda praegu sellega ja just seal, millest viis aastat tagasi unistasin. Siinkohal tuleb tänada neid inimesi, kes on aidanud mul seda saavutada. Väga suur ja kindlasti utoopiasse kalduv unistus oleks tegeleda mõne professionaalse korvpalli meeskonna juures üldfüüsise (inglise keeles strength and conditioning coach) treenerina. Seega täpse vastuse jään võlgu ja vaevalt Igor Mang või Eda Paukson seda ka täpselt öelda oskab.

Mida te arvate, kas Eesti korvpalli koondises on veel NBA poole trügijaid?

Praegusest koondisest kindlasti mitte. Olen hetkel ka Eesti U16 koondise manager, mille tõttu oman head ülevaadet meie tulevikumeestest. Peab kahjuks tunnistama, et vähemalt praegu ei usu, et keegi meilt läbiajal NBA-sse pääseks. Loodan, et eksin. Kui vaadata eurooplasi NBA-s, siis üldjuhul on need üle kahemeetrimehed, kes on väga mitmekülgsed. Täpselt selline, nagu oli Müürsepp. Lühematel on siina keeruline saada. Eesti korvpallurid võiks seada eesmärgiks Euroopas mängimise.

Mida arvate Saku korvpalluritest?

Olen nendest heal arvamusel. Senikaua, kui on Sakus poisse, kes tahavad paremaks saamise nimel hommikul kell 6.30 saali palli viskama minna, siis ei ole muret.

Kas Saku Gümnaasiumist on tulevasi proffikorvpallureid? Miks tee nii arvate?

Usun, et tulevikus kindlasti. Praegu on nii mitmedki Saku mängumehed meie Eesti noortekoondistes mänginud ja kindlasti teevad nad seda tulevikus. Selleks, et saada profiks või vähemalt sinna lähedale, on vaja tahtejõudu trenni tegemiseks. Kindlasti on olulised ka füüsilised eeldused.

Kas oleksite valmis ise andma trenni Saku vanematele poistele, kes hetkel ei julge praegusesse trenni enam minna?

Kindlasti olen, kuid halb on see, et meil lihtsalt pole saalis ruumi. Praegu on meil rühmad 1-4. klassi ning 8-12. klassi poistele. Nagu näha, siis seal vahepeal on tühimik. Selle on põhjustanud saaliaegade vähesus. Meil on üks saal ning korvpall, saalihoki, jalgpall, tennis ja muud spordialad peavad sinna ära mahtuma. Loodetavasti tulevikus olukord paraneb.

Te olete hetkel õpetaja, kuidas te selleni jõudsite?

Aastal 2005 astusin Tallinna ülikooli kehakultuuri õppima, mille magistriõppe lõpetasin 2011. aasta kevadel. Ligi 1,5 aastat tagasi uuriti minu käest, et kas oleksin nõus tulema oma endisesse kooli poistele kehalist kasvatust andma. Olin sellega loomulikult nõus. Pean ausalt tunnistama, et vähemalt keskkooli lõpetades ei kujutanud ma ennast õpetajana ette. Kuid mida aastaid edasi, seda rohkem selleks tahtsin saada.

Mis tunne on olla poiste kehalise kasvatuse õpetaja?

Väga hea tunne on, kuna tegelen sellega, mis endale kõige rohkem meeldib. Eelmine õppeaasta oli sisseelamiseks ja harjumiseks õpetaja ametis. Alguses arvasin, et esimese paari kuuga olen kõik vajaliku omandanud, kuid ka hetkel teisel tööaastal tuleb ette olukordi, millega varem pole kokku puutunud. Poistele pole ka halbu sõnu öelda. Mõnikord on lihtsalt kahju, kui mõni noormees ei viitsi ennast liigutada ega tahagi spordist midagi kuulda. Õnneks on neid väga vähe. Kuid kõik see motiveerib veelgi enam pingutama ning muutma kehalise kasvatuse tund meeldivaks kõigile.

Tekst: Sakutaja toimetus

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s